Madal vererõhk: Hüpotensiooni raviks: õppige tõestatud viise, kuidas ravida hüpotensiooni

Paljudel inimestel on madal vererõhk ja see mõjutab nende elu vähe. Aga mis siis, kui vererõhu langus takistab meid igapäevaselt toimimast ja viib ohtlike olukordadeni? Kuni mitu protsenti poolakatest kannatab juba praegu liiga madala vererõhu all. Mis seda mõjutab ja millised on võimalused vererõhu tõstmiseks?

Liiga madal vererõhk - kas see probleem juba mõjutab mind?

Liiga madal vererõhk, mida nimetatakse ka hüpotensiooniks, on see, kui vererõhk langeb alla normaalseks peetava taseme. See on seisund, mis võib põhjustada nõrkustunnet, pearinglust ja isegi teadvusetust. Vererõhu mõõtmisel antakse diastoolne ja süstoolne väärtus - kuid mida see tegelikult tähendab?

1. Süstoolne rõhk: See on esimene kahest vererõhu mõõtmisel mõõdetud väärtusest. See kujutab endast kõrgeimat veresoontes esinevat rõhku, kui süda tõmbub kokku ja surub verd arteritesse. See on siis, kui arterid on kõige pingelisemad ja verega täidetud. Süstoolne rõhk on oluline näitaja selle kohta, kui tugevalt süda töötab, kui ta pumbab verd kogu kehasse. Kui süstoolne rõhk on liiga madal, võib see anda märku probleemidest, mis on seotud südame vere pumpamisega. Süda vastutab vere vedamise eest läbi veresoonte, et toimetada hapnikku ja toitaineid erinevatesse kudedesse ja organitesse.

2. Diastoolne rõhk: See on teine väärtus, mida mõõdetakse vererõhu mõõtmisel. See kujutab endast madalaimat veresoontes esinevat rõhku, kui süda on diastoolses faasis, st kui see on kontraktsioonide vahel. Sel ajal on arterid lõdvestunud ja rõhk madalam. Diastoolne rõhk peegeldab veresoonte seisundit ja vastupanu, millega süda peab toime tulema, kui ta toimetab verd tagasi kopsudesse ja ülejäänud kehasse.

Kui vererõhk on liiga madal, võib see tähendada, et süda ei pumbata verd piisavalt tõhusalt, mis võib põhjustada kudede hüpoksiat ja muid tüsistusi. Sellel seisundil võib olla erinevaid põhjuseid, näiteks nõrgenenud südamelihas, südamepuudulikkus, veremahu vähenemine (näiteks verejooksu tõttu), südame rütmihäired (arütmiad) või muud kardiovaskulaarsed seisundid. Seetõttu on oluline jälgida ja kontrollida oma vererõhku ning murettekitavate väärtuste korral regulaarselt arstiga konsulteerida.

Vererõhu normid

Madala vererõhu sümptomid

Madal vererõhk, mida nimetatakse ka hüpotensiooniks, võib avalduda mitmesuguste sümptomitega, mis tulenevad piiratud verevoolust keha kudedesse ja organitesse. Sageli võivad inimesed tunda nõrkust, väsimust ja üldist energiapuudust. Tavaline madala vererõhu sümptom on pearinglus, eriti äkilisel püsti tõusmisel.

Hüpotensiooni all kannatavatel inimestel võivad silmade ees tekkida tumedad ringid ja äärmuslikel juhtudel isegi minestus. Madal vererõhk võib põhjustada ka desorientatsiooni, keskendumisraskusi ja mõtlemisprobleeme. Hüpotensiooni sümptomiteks on ka meeleolumuutused, ärrituvus ja liigne higistamine. Mõnel juhul võib madal vererõhk põhjustada iiveldust, oksendamist, peavalu ja valu rinnus. Tinnitus, tasakaaluhäired ja suurenenud südame löögisagedus (tahhükardia) on madala vererõhu täiendavad ilmingud. 

Mis põhjustab hüpotensiooni?

Alarõhu põhjuseid võib olla palju, millest kõige levinumad on järgmised:

- Dehüdratsioon - piisava vedeliku puudumine organismis võib põhjustada vererõhu langust. Soovitatav on juua vähemalt 2 liitrit vett päevas. Vesi on vere põhikomponent, mistõttu ilma piisava koguseta ei suuda see veresoontes hästi voolata.

- Ravimid - ravimite, näiteks vererõhuravimite, diureetikumide või valuvaigistite võtmine võib põhjustada vererõhu langust.

- Endokriinsüsteemi häired - eriti kilpnäärme alatalitlus, neerupealiste puudulikkus ja muud endokriinsüsteemi häired võivad põhjustada vererõhu langust.

- Südamehaigused - südame-veresoonkonna haigused, nagu südamepuudulikkus või südameklapi düsfunktsioon.

- Äkiline asendimuutus - lamavast või istuvast asendist järsku püsti tõusmine võib põhjustada ajutist vererõhu langust, mida nimetatakse ortostaatiliseks hüpotensiooniks.

Kuidas saab vererõhku tõsta?

Arstid alahindavad sageli hüpotensiooni probleemi ja madala vererõhu kardiovaskulaarsed põhjused jäävad lahendamata. Seetõttu tasub vererõhu tõstmiseks kasutada koduseid abinõusid. Nende hulka kuuluvad:

• piisav hüdratsioon,
• tõusis kiirustamata püsti,
• kofeiin,
• kompressioonisukkade kandmine,
• vähendada soola tarbimist,
• alkoholi tarbimise vähendamine,
• füüsiline aktiivsus,
• ennetavad uuringud,
• peptiidi noopept kasutamine - see on sünteetiline ühend, mis oma toimega suudab põhjustada rõhu tõusu. Selle peamine toime on dopamiini ja atsetüülkoliini taseme tõstmine. Nende kahe neurotransmitteri vahelise harmoonia tagamine tõstab vererõhku. 

Noopept - libiido, vererõhk ja depressioon

Kuna peptiid võib mõjutada atsetüülkoliini taset, on see võimeline tõstma vererõhku. Väärib märkimist, et see ei ole toote ainus positiivne mõju. Aine kasutajad väidavad, et noopept mõjutab libiido. See võib neid tõsta, mis tuleb kasuks inimestele, kes on varem kogenud häireid oma seksuaalsetes vajadustes. Lisaks võib dopamiini taseme tõstmine vähendada depressiooniga seotud häirivaid sümptomeid. 

Preparaati võib kasutada suukaudsel kujul. Turul on saadaval tabletid või pulbrilised versioonid. Siiski eelistatakse sagedamini pulbrit, kuna see võimaldab annust täpselt mõõta. Toimeaine õige manustamine hõlbustab meede - noopept mõõdetuna võimaldab äärmiselt täpset serveerimist. W noopept pood müüakse tavaliselt juba koos sobiva kaaluga lusikaga, mis lihtsustab ostuprotsessi ja piirab tekkivaid lisakulusid.