Kuidas töötab aju depressiooni korral?

Viimastel aastakümnetel on teadlased keskendunud depressiooni neurobioloogiliste mehhanismide uurimisele, mis on võimaldanud teha märkimisväärseid edusamme selle haiguse mõistmisel. Neuropildiuuringud, nagu näiteks funktsionaalne magnetresonantstomograafia (fMRI), on võimaldanud meil valgustada muutusi depressiooniga inimeste aju aktiivsuses. Lisaks on neurokeemiliste meetodite areng võimaldanud meil tuvastada erinevusi neurotransmitterite ja hormoonide tasemes depressiooniga patsientidel võrreldes tervete inimestega. Kuidas depressiooniga inimesed tunnevad, mõtlevad ja toimivad? Uurige seda artiklist.

Milliseid muutusi ajus põhjustab depressioon?

Depressiooniga inimeste aju struktuuriliste ja funktsionaalsete muutuste uurimine on andnud mitmeid väärtuslikke teadmisi selle häire bioloogilistest alustest. Üks olulisemaid tulemusi on seos depressiooni ja aju struktuursete muutuste vahel, eriti emotsioonide reguleerimise ja täitevfunktsioonidega seotud piirkondades.

Magnetresonantstomograafilised uuringud on näidanud, et depressiooniga inimestel väheneb sageli aju maht, eriti hipokampuses, mis on meeleolu reguleerimise ja mälufunktsiooni võtmetähtsusega struktuur. See tähelepanek viitab sellele, et depressioon võib mõjutada neuroplastilisust, põletikulisi protsesse või neurodegeneratiivseid mehhanisme ajus.

Lisaks on fMRI-uuringud näidanud muutusi neuronaalses aktiivsuses depressiooniga patsientidel. Vähenenud aktiivsust on täheldatud meeleolu reguleerimise eest vastutavatel kortikaalsetel aladel, nagu mediaalne prefrontaalne ajukoor, ning liigset aktiivsust stressi ja emotsioonidele reageerimisega seotud aladel. Lisaks sellele on depressiooni puhul oluline roll aju neurokeemia muutustel. Selle häirega patsientidel on hästi dokumenteeritud neurotransmitterite, nagu serotoniin, noradrenaliin ja dopamiin, düsregulatsioon.

Kuidas depressioon muudab mõtlemist?

Neurobioloogilisest vaatenurgast vaadatuna võivad varem mainitud muutused aju eri piirkondade aktiivsuses viia teatud depressioonile iseloomulike mõtlemismustrite tekkimiseni. Näiteks võib meeleolu reguleerimise eest vastutava mediaalse prefrontaalse koore vähenenud aktiivsus põhjustada raskusi positiivse mõtlemise ja rõõmu kogemise osas. Teisalt mõjutab depressioonile iseloomulik atsetüülkoliini puudus negatiivset mälumustrit, mis viib sagedase minevikku tagasipöördumiseni, "mida, keegi ütles" ja negatiivsete olukordade korduva kordamisele. Stressi ja emotsioonidele reageerimisega seotud valdkondade üleaktiivsus võib põhjustada liigset keskendumist negatiivsetele stiimulitele ja ohtude liialdamist. Sellisel juhul on kasulik kasutada stressi peptiid. Nende hulka kuuluvad. selank. Erakordselt hinnatud inimeste poolt, kes tahavad stressirohketes olukordades rahulikuks jääda. Väärib märkimist, et kortisool - hormoon, mis eraldub ohu ajal - vastutab aju neuronite surma eest. Liigne kortisool viib tõhusalt närvirakkude arvu vähenemiseni, mis viib depressiooni. Närvisüsteemi kaitstes ja toetades näitab Selank spetsiifilist antidepressiivne toime.

Lisaks võib haigus mõjutada kognitiivseid funktsioone, näiteks tähelepanu ja keskendumisvõimet.  Depressiooni all kannatavatel inimestel on sageli raskusi keskendumisega, mis võib põhjustada mõtlemisvigu ja vaimset sooritust.

Depressiivne aju: milline on depressiooni mõju mälule?

Uuringud näitavad, et depressioon võib mõjutada mälu erinevaid aspekte, sealhulgas episoodilist mälu (seotud isiklike kogemustega) ja töömälu (vastutab lühiajalise teabe töötlemise eest). Depressiooniga inimestel esineb sageli puudujääke episoodilises mälus, mis võib väljenduda raskustes mineviku- või elusündmuste üksikasjade meenutamisel.

Depressiooniga patsientidel võib olla kahjustatud ka töömälu, mis võib põhjustada raskusi probleemide lahendamisel, planeerimisel ja otsuste tegemisel. Need mälupuudujäägid võivad olla seotud vähenenud aktiivsusega ajupiirkondades, mis vastutavad teabe töötlemise ja tähelepanu koondamise eest.

Samuti on tõendeid selle kohta, et depressioon võib mõjutada seda, kuidas inimesed teavet töötlevad ja tõlgendavad. Depressiooniga inimesed võivad suurema tõenäosusega keskenduda kogemuste negatiivsetele aspektidele ja ignoreerida positiivseid aspekte. See nähtus, mida nimetatakse "valikuliseks negatiivseks tähelepanuks", võib mõjutada seda, kuidas depressioonis inimesed teavet töötlevad ja mäletavad, mis veelgi süvendab nende emotsionaalset seisundit.

Kuidas tajuvad depressiooniga inimesed reaalsust?

Vaatamata heale nägemisele ei pruugi depressiooniga patsiendid näha maailma sellisena, nagu see tegelikult on. Aaron Beck oli esimene, kes jõudis sellele järeldusele. Ta oletas, et keskkonnateguri mõjul on kognitiivsed moonutused võimelised aktiveeruma ja heidavad varju teabe korrektsele töötlemisele. Ta nimetas seda nähtust "negatiivse mõtlemise kolmikuks" - mis viitas sellele, et depressioonis inimene tajub ennast, maailma ja tulevikku ebatõeselt. Tänapäeval teame juba, et depressiooniga inimesed alahindavad elu positiivseid aspekte ja reageerivad isegi hirmutavalt negatiivsele tagasisidele. See tähendab, et kui kannatanu teeb ülesannete täitmisel vea, siis on väga tõenäoline, et ka järgmised ülesanded täidetakse valesti. Selle eest vastutab suurenenud tundlikkus tagasiside suhtes.

Peptiidid depressioonis - kas sellel on mõtet?

Interneti-kasutajate hinnangute ja teaduslike uuringute kohaselt võivad depressioonipeptiidid olla tõhusad ja vähendada depressiooniga seotud negatiivseid mõjusid. Eelkõige on preparaat selank pakub huvi peptiid depressioonis. See aitab vähendada tugevaid pingeid, rahustab ja rahustab ning tagab parema une. See toetab närvisüsteemi ja suurendab ka inimese loomulikku immuunsust.

Intranasaalsel manustamisel tuleb preparaat kõigepealt korralikult ette valmistada, ühendades pakendis oleva viaalis oleva pulbri ja vee, seejärel tuleb kogu asi ettevaatlikult segada ja säilitada korralikult madalal temperatuuril. Ühekordne manustamine on umbes 2 puffi stressiolukordade, langenud meeleolu või vaimse languse korral.